Samal ajal, kui väljas kevadised heitlikud
ilmad talvest jagu püüavad saada, kogunes Viljandis taaskord Värske Loomingu
Salong. Kohtumispaigaks Kondase Keskus. Möödunud neljapäeva õhtupoolikul tuldi
kokku juba seitsmendat korda ja Viljandi Linnaraamatukogu poolt korraldatavale
sündmusele tuli kohale ligi kakskümmend inimest, kaugeimaks külaliseks filmitegija
Indiast. Õdusas ning rahulikus miljöös, näitusesaali maalide vahel põrandal
patjadel istudes, esitati erinevat originaalloomingut. Kogu sündmuse käigul
hoidis silma peal ning näppu pulsil Kristiina Ehin, kes on ühtlasi ka üks
Salongi algatajatest ja idee autoritest.
Esimest korda Loomingu Salongis olijana ei osanud
ma sellelt koosviibimiselt midagi oodata. Läksin kohale avatud meeltega ja
valmis kõike, mida pakutakse, ka vastu võtma. Täiesti ausalt rääkides pean
tõdema, et alguses tekkis mul väike kohmetus. Kohati oli tunne, et olin
sattunud võõrale peole. Ei osanud istuda ega astuda. Samas juba esimese poole
tunni jooksul muutus seltskond kodusemaks ja kui ma taipasin, mis edasi saama
hakkab, oli väga huvitav kuulata ja jälgida etteasteid, kus erinevad autorid
esitasid oma luuletusi ja laule, jutukesi ja pikemaid muinasjutte. Mõned neist
kurvemad ja mõned rõõmsamad. Tantsulise meeleolu tõid kaks Viljandi muusikut. Üks
muusikutest, Sofia Joons, esitas kiireid lihavõttevalsse, mis tõmbasid kõigi
jalad tatsuma ja julgemad ka jalga keerutama. Teine, Silver Sepp, laulis reggae-hõngulisi laulukesi, mängides
samal ajal omavalmistatud uuel instrumendil, mis koosneb kolmest
kanalisatsioonitorust ja millel mängitakse pahtlilabidaga. Ma olin täiesti
hämmingus, kuidas saab nii robustsest asjast, nagu seda on kanalisatsioonitoru,
tuua kuuldavale nii täpselt sellesse muusikastiili sobivaid helisid. Samas on muusik
juba varemgi tuntud, kui kausitrummi ja naelapaku geniaalne mängija. Omalooming
missugune!
Külaline Indiast laulis kohaletulnutele
meditatiivse palvelaulu, mis tõi kogu õhtusse huvitavat ja veidi spirituaalset võõramaist
nüanssi. Päeva lõpetuseks kingiti üksteisele kohapeal varem värvitud munad,
mille õõnsasse koorde peideti soov mis mõeldud just saajale ja vaatamata munadefitsiidile ei pidanud keegi ilma
soovita lahkuma. Enne äraminekut mängiti Kristiina Ehini eestvedamisel lõbus
ringmäng, mis ka tagasihoidlikumad pealtvaatajad vahvalt osalema tõmbas ja
garanteeris koduteele kaasavõtmiseks lustaka meeleolu.
Viljandi Linnaraamatukogu poolt korraldatava
sündmuse eesmärgiks on pakkuda kohalikele ja ka kaugematele loovatele
inimestele võimalust üksteisega kohtuda ning koos mõnusalt aega veeta.
Kohaletulnud tutvustavad omal valikul midagi endaloodut. Kriteeriumeid ega
piire pole. Üks korraldajatest, Vilja Rebane Volmer, sõnas: „Värske Loomingu Salongis on kõik
võrdsed ja esitledes oma uut luuletust, maali, juttu või laulu, on kõik ühtlasi
võrdselt ebakindlad. Oluline on ka vastastikune inspiratsioon. Üksi omaette nokitsedes
võib mõte kinni jääda. Vaja on ikka vahepeal näha ja kuulda, mis teised teevad.“
Kõrvaltvaataja jaoks oligi väga huvitav
jälgida, kuidas inimesed, kes igapäevaselt tegelevad väga erinevate elualadega,
on vabal ajal tõelised loomeinimesed. Just selles seltskonnas sai tõestust
väide, et iga inimese sees peitub loominguline alge ning vaja on sellele avaldumiseks
lihtsalt võimalus anda.
Kokkuvõtteks võib öelda, et need koosveedetud
paar tundi, mis mul oli võimalus veeta Viljandi loominguliste inimestega,
andsid mõnusalt energiat ning häälestasid vaimu rahulikumale lihavõtete
ootusajale. Kel huvi enda loomingut tutvustada või lihtsalt teisi kuulama – vaatama
minna, saab seda teha juba 3. mail sealsamas Kondase Keskuses. Hea oleks kaasa
võtta enda loodud luuletus, jutustus, fotoseeria, lauluke või miks mitte mõni käsitööese
ning seda teistele tutvustada.
